Betoon

Betoon

Betoon on tehiskivi, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide segu kivinemisel. Valmiva betooni omadused sõltuvad sellest, kus ja mille jaoks betoonisegu kasutatakse. Selle põhjal arvutatakse betooni tugevusklass, valitakse sobivad täitematerjalid ning märgitakse vajadusel ka külmakindlus, veepidavus jms.

Betooni kivinenemisel toimub tsemendi hüdratatsioon, mille tulemusel tekib tahke tehiskivi. Reaktsioon on eksotermiline, st protsessi käigus eraldub soojust. Betooniseguga toimuvad kivinemisel protsessid: betoonisegu tahkub, tardub ja kivineb.

Betoonisegu valmistatakse tavaliselt tsementsideainest (nt portlandtsement, põlevkivitsement) ning harilike tihedate täitematerjalidega nagu killustik või kruus ja liiv ning vesi.

Tavabetoon ehk normaalbetoon

Tavalise betooni peentäitematerjaliks kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm ning mis ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Jämetäitematerjaliks on normaalbetoonis killustik või kruus. Betoonisegus kasutatav vesi peab olema puhas (vastama joogivee nõuetele), merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2%. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Tavabetooni kasutatakse ehituses kõige rohkem, see leiab kasutust kõikjal, nii suurehitiste kui eramute rajamisel.

Betooni tardumisperiood

Tardumisperioodi vältel on võimalik betoonisegu paigaldada, kivistumisperioodil ei ole paigaldus enam võimalik. Tavalise tsemendi korral on temperatuuril 20°C betooni keskmine tardumisaeg 2-4 tundi. Betooni kivinemise käigus ei tohi temperatuur tõusta üle 50°C. Kui see juhtub, on oht, et betoon kaotab oma lõpptugevusest kuni 30%.