Betooni klassid

Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C). Peale survetugevusklasside iseloomustavad betooni omadusi veel keskkonnaklassid, konsistentsi e. töödeldavuse klassid ja vesitsementtegur.

Betooni survetugevusklassid

Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Eestis kasutatakse enamasti betooni survetugevust, mis on määratud kuubikuliste katsekehade katsetamise teel (150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse alusel). Survetugevusklassi tähise „C” korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust.

Betoonisegu valmistamisel lähtutakse betooni vajalikust survetugevusest. Betooni tugevusklassi valikul on määravaks betoontarindile kehtestatud keskkonnaklassid. Tihti esineb olukordi, kus konstruktsiooni tugevuse seisukohalt ei ole vajalik kasutada kõrget betooni marki, kuid tulenevalt keskkonnaklassist ei ole võimalik valmistada nõrgemat betooni, näiteks keskkonnaklassi XC 3 puhul tohib olla minimaalane betooni survetugevus C30/37. Esineb olukordi, kus betoonile on esitatud mitu tingimust, näiteks XC2 ja XF3, sellisel juhul tuleb betooni tugevuseks valida tugevaima keskkonnaklassi tingimusest tulenev betooni mark (toodud näite puhul C30/37).

Tavabetooni survetugevusklassid

Survetugevusklass (tähis C) Kuupide min. normtugevus (N/mm²)
C 8/10 10
C 12/15 15
C 16/20 20
C 20/25 25
C 25/30 30
C 30/37 37
C 32/40 40
C 35/45 45
C 40/50 50

Betooni keskkonnaklassid

Keskkonnaklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas olevast keskkonnast. Keskkonnaklassi valik võib olla kombineeritud betooni kasutamiskohas kehtivate eritingimustega või  kaitsemeetmete rakendamisega (korrosioonikindlad metallid, kaitsevõõbad). Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu erinevat keskkonna tegurit. Sellisel juhul kasutatakse betooni keskkonnaklasside kombinatsiooni.

Keskkonnaklasside tabel pilt

Keskkonnaklasside pdf tabeli allalaadimiseks/printimiseks kliki siia.

Keskkonnaklasside seletused

  • Korrosioonioht puudub (X0)
  • Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon (XC1 – XC4): Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega.
  • Kloriidist (välja arvatud merevee kloriidid) põhjustatud korrosioon (XD1 – XD3): Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevastaseid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest.
  • Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon (XS1 – XS3): Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga.
  • Külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega (XF1 – XF4): Kui märjale betoonile mõjub suurel arvul külmumis/sulamistsükleid.
  • Keemilised mõjurid (XA1 – XA3): Kui betoonile toimivad looduslikus pinnases ja pinnasevees esinevad keemilised mõjurid.

Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus

Betoonisegu konsistentsi mõõdetakse koonuse vajumiga ja tähistatakse vajumiklassidega S1 kuni S5. Betoonisegu konsistentsi tuleb määrata betoonisegu kasutamise ajal. Betoonisegu konsistentsi määratakse standardkoonuse järgi ja mõõdetakse millimeetrites.

Klass Koonuse vajum mm
S1 10 kuni 40 mm
S2 50 kuni 90 mm
S3 100 kuni 150 mm
S4 160 kuni 210 mm
S5 220 mm

Vesitsementtegur

Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 … 0,45.