Betooni järelhooldus

Betooni järelhooldusest saab rääkida eraldi suvisel ja talvisel perioodil.

Suvisel perioodil on peamine eesmärk vältida betoonis sisalduva vee liiga kiiret välja kuivamist ja seoses sellega pragude teket. Selle vältimiseks:

  • Kastetakse betooni – tegevus on töömahukas ja suurte alade puhul on oht, et vee kiire aurustumise korral ei suudeta tagada kogu ala ühtlast veega katmist
  • Betoonivalu pind kaetakse kilega või koormakattega
  • Betoonivalu pinnale kantakse järelhooldusaine ehk ¨vaha¨, mis moodustab kuivades betoonipinnale vett mitte läbilaskva kihi ja ei võimalda veel betoonist välja aurata.

Seinte kaitsmisel kiire välja kuivamise eest on soovitatav viivitada lahtirakestamisega. Raketis ei võimalda veel kiiresti seinast välja kuivada ning pragude tekke oht on väiksem. Vahetult peale lahti rakestamist tuleb kanda pinnale järelhooldusaine.

Talvisel perioodil on peamine eesmärk hoida tarindis sisalduvat soojust võis siis tegeleda lisasoojuse tarindisse viimisega.
Massiivsete vundamentide puhul tekkivad eksotermilise protsessi käigus kõrged temperatuurid. Sellise tarindi puhul on majanduslikult kasulik tarind katta kinni ja lasta tarindil kivineda tekkiva temperatuuri mõjul. Sellist meetodi nimetatakse termosmeetodiks.

„Saledamate“ konstruktsioonide puhul (seinad, postid, laed) kasutatakse täiendava soojuse lisamise erinevaid võimalusi:

  • Küttetraatide paigaldamine betooni
  • Tarindi ümber „telgi“ ehitamine ja soojuskiirgurite või puhurite abil sooja lisamine ümbritsevasse telki, mis kiirendab betooni kivinemist.