Betoonieksperdi sõnul on peamised mõjutajad temperatuur, õhuniiskus ja tuul. „Üldiselt on soovitatav betoneerimistöid teha siis, kui õhutemperatuur on vahemikus 10-20 kraadi. Kuumade ilmadega tuleks olla eriti ettevaatlik, kuna kõrged temperatuurid kiirendavad betooni kuivamist, mis võib põhjustada pragusid ja nõrgestada tugevust,“ selgitab Labe
Tema sõnul on betoneerimise optimaalne õhuniiskus tavaliselt vahemikus 40-70%. „Liiga kõrge õhuniiskus võib aeglustada betooni tardumist, samas kui liiga madal õhuniiskus võib kiirendada niiskuse kadu betoonist, mis võib mõjutada tugevust ja põhjustada pragusid,“ põhjendab Labe ning lisab, et ka tugev tuul võib kiirendada betooni pinna kuivamist ning suurendada niiskuse kaotust.
„Kui õhutemperatuur ületab 25 kraadi, võiks betoonitöid võimalusel edasi lükata või teha neid varahommikul või hilisõhtul, kui on jahedam,“ soovitab betoonimeister.
Kõrge õhutemperatuuriga on hea planeerimine veelgi olulisem
„Arvesse tuleks võtta kohalikke ilmastikuolusid ja temperatuure ning kavandada tööde ajakava vastavalt sellele. Lisaks tuleks valmis olla sagedasemateks tõrgeteks, näiteks võiks olla objektil varuvibraator,“ soovitab Labe ning rõhutab, et kuuma ilmaga kahaneb ka meeskonna võime aktiivselt tegutseda.
Lisaks tööde planeerimisele on eksperdi sõnul tähtis valida ka sobiv betoonisegu, mis on mõeldud suviste kuumade ilmadega betoneerimiseks. „Sellised segud sisaldavad spetsiaalseid lisandeid, mis parandavad betooni töödeldavust ja pikendavad töödeldavuse aega,“ selgitab Labe ja rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohiks objektil betoonisegule lisada vett, sest sellisel juhul ei ole tootjal võimalik garanteerida tellitud betoonisegu ja kivistunud betooni nõutavaid omadusi.“
Ka järelhooldusega ei tohi valvsust kaotada
Betooni asjatundja sõnul on kuuma ilmaga betoneerimisel oluline hoida betooni pind niiske, kasutades niisutamist, betooni katmist või järelhoolduseks mõeldud keemiat.
„Betooni pinda tuleks regulaarselt niisutada, eriti esimeste päevade jooksul pärast valamist. Selleks sobib väga hästi näiteks vihmutite süsteem. Juhul kui niisutamine ei ole piisav või ei ole võimalik võiks niiskuse säilitamiseks betooni pinna katta,“ räägib Labe ja soovitab katmiseks kasutada läbipaistvat ehituskilet, sest nii on ka visuaalselt võimalik jälgida, kas konstruktsioon on kile all piisavalt niiske.
„Kui katmine ja niisutamine ei ole võimalik, on olemas ka erikeemiat, mis moodustab betooni pinnale õhukese kaitsva kihi, mis takistab niiskuse liiga kiiret aurustumist. Konstruktsioonide puhul, mis vajavad hilisemat töötlust, näiteks masinhõõrutiga lihvimist või mõnel muul viisil pinnatöötlust, on mõistlik kasutada ka vahehooldusainet, mis piserdatakse betooni pinnale vahetult peale paigaldust ja see kaitseb betooni kuni see on piisavalt tardunud, et teostada järgmise etapi viimistlustööd. Tööde lõppedes tuleb paigaldada lõplik järelhooldusaine,“ selgitab Labe.
Ekspert rõhutab, et betooni temperatuuri tuleks regulaarselt jälgida, näiteks temperatuurisensorite või logerite abil, mis võimaldavad mõõta temperatuuri betooni sees ja selle pinnal. „Kui temperatuur tõuseb liiga kõrgele või diferents betoonis ja selle pinnal on liialt suur, võivad tekkida betoonis erinevad pinged ja struktuurikahjustused, mis võivad põhjustada pragunemist, koorumist ja tugevuse langust,“ põhjendab Labe jälgimise vajadust.
Selleks, et tagada betooni kvaliteet ja vastupidavus, on oluline betoneerimistööde tegemisel oluline jälgida betoonitootja juhiseid ja vajadusel tuleks konsulteerida asjatundjaga.
