Betoonisegud

Tavabetoon

Tavabetooni kuivtihedus on 2100-2600 kg/m³. Valmistatakse see tavaliselt tsementsideainest (nt portlandtsement, põlevkivitsement) ning harilike tihedate täitematerjalidega nagu killustik või kruus ja liiv.

Tavabetooni peentäitematerjaliks kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm ning mis ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Jämetäitematerjaliks on tavabetoonis kruus või killustik. Betooni vesi peab olema puhas (vastama joogivee nõuetele), merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2%. Ka betooni järelhoolduseks kasutatav kastmisvesi peab olema puhas ja ei tohi sisaldada betooni kahjustavaid aineid.

Tavabetooni kasutatakse ehituses kõige enam, nii monoliitsete kui monteeritavate elementide valmistamiseks. Tavabetoon leiab kasutust kõikjal; nii suurehitiste kui eramute rajamisel.

Põrandabetoon

Põrandabetooni valiku aluseks on valmis põrandale esitatud kvaliteedinõuded, projektlahendus, valitud teostusviis ja keskkonnatingimused. Kõigist mainitud teguritest tulenevad teatud nõudmised betoonile, mis tuleb kokku sobitada sellisel viisil, et saavutada soovitud lõpptulemus.

Põrandabetooniretsept on koostatud nii, et betooni kivinemisprotsessis vältida mahukahanemise pragude teket. Välistingimustesse jäävate põrandate puhul tuleb kasutada ilmastikukindlat betooni.

Väga tähtis on järelhoolduse teostamine, et vältida betooni kiiret väljakuivamist. Kui järelhooldust ei teostata või teostatakse liiga lühikese aja jooksul, suureneb oluliselt mahukahanemise pragude tekke oht.

Kiudbetoon

Kiudbetoon on mõeldud eeskätt põrandate ja plaatkonstruktsioonide valamiseks ilma armeerimisvõrku kasutamata. Betoonisegus sisalduv kiu kogus sõltub põranda konstruktiivsetest omadustest. Metallkiuga betooni ei ole soovitav kasutada konstruktsioonides mis on välistingimustes.

Õhukeste põrandate ja plaatkonstruktsioonide valu korral on soovitav kasutada metallkiudu ning lisaks ka nn. mikropolümeerkiudu, mis aitab vähendada plastsete mahukahanemispragude tekke võimalust. Kiudbetooni kasutades on põranda valamine kiirem ning vähem eeltööd nõudev, kui armatuurvõrgu kasutamise korral. Jääb ära vajadus hankida armatuurvõrk ja selle aeganõudvad paigaldustööd.

Ilmastikukindel betoon

Ilmastikukindla betooni all mõeldakse sellist betooni millel on hea vastupidavus külmumis ja sulamistsüklite mõjule ning vastupidavus muudele väliskeskkonna mõjudele, nagu näiteks betooni karboniseerumine.

Ilmastikukindalat betooni kasutatakse eeskätt väliskeskkonnale avatud betoonkonstruktsioonide valuks. Eelkõige nende betoonpindade puhul, mis puutuvad pikema aja jooksul kokku veega ja / või on välistemperatuuri muutuste tsoonis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele betoonpindadele, mis asuvad autoteedel kasutatavate lumesulatussoolade keskkonnas või omavad kokkupuudet nendega.

Tüüpilised kasutuskohad on terrassid, rõdud, tänava või sõidutee äärsed soklid, välibasseinid, merevee ja muude kloriididega kokku puutuvad betoonkonstruktsioonid.

Sõltuvalt betoonkonstruktsiooni kasutuskohast, kasutatakse jämetäitematerjalina paljudel juhtudel ka graniitkivikillustikku.

Selleks, et betooni head ilmastikukindlust saavutada, tuleb kasutada kvaliteetseid lähtematerjale ning spetsiaalseid betooni keemilisi lisandeid. Nõutava ilmastikukindluse saavutamiseks tuleb betoonisegu valu ajal korralikult tihendada ja kaitsta värskelt valatud betoonkonstruktsiooni läbikülmumise eest.

Sulfaadikindel betoon

Sulfaadikindlat betooni kasutatakse agressiivsetes keemilistes keskkondades paiknevate betoonkonstruktsioonide valamiseks.
Sulfaadikindel betoon on suurema keemilise korrosiooni kindlusega. Sulfaadikindla betooni tootmiseks kasutatakse sulfaadikindlat tsementi.

Sulfaadikindlast betoonist konstruktsioone kasutatakse laialdaselt põllumajanduses, silohoidlate, lägahoidlate, reovee reservuaaride korral. Samuti kohtades kus on tegemist keemiliselt agressiivse pinnase või pinnaveega.

Sulfaadikindel betoon peab vastama keskkonnaklasside XA2 ja XA3 nõudmistele. Sulfaadikindel betoon ei ole kaitstud hapete toime eest! Sulfaadikindla betooni vajadusel tuleks Betoonimeistrit informeerida aegsasti, selle tootmiseks vajalik sulfaadikindel tsement tuleb betoonitehasesse eraldi tellida.

Veetihe betoon

Veetiheda betooni all peetakse silmas betooni omadust vett mitte läbi lasta. Betooni veepidavus saavutatakse selleks spetsiaalselt projekteeritud betoonisegu retseptiga või keemiliste lisandite kasutamisega. Betoon loetakse veepidavaks kui standardi EVS-EN 12390-8 kohasele määratud vee sissetungivuse sügavus betooni on maksimaalselt 100 mm.

Veetihedate betoonkonstruktsioonide enamlevinud kasutusalad on kõrgema pinnaveetasemega piirkonnad või betoonkonstruktsioonidele projektis kehtestatud kõrgem veepidavuse nõue, näiteks basseinid, reservuaarid jne.

NB! Selleks et saavutada betoonkonstruktsiooni veepidavus ei piisa ainuilt veetiheda betooni kasutamisest. Sõltuvalt tööjärkudest ja töövuukidest võib olla vajadus kasutada täiendavalt hüdrolinte või tihendeid ja täiendavat hüdroisolatsiooni. Veepidavate konstruktsioonide valamisel tuleks betoonivalu teostada seisakuteta, s.t. iga järgmise kihi paigaldamine peab toimuma enne eelmise valukihi tardumist. Betoonisegu on vaja valu käigus tihendada, pragude tekke ärahoidmiseks on vajalik teha mahukahanemisvuugid.

Jäätumiskindel betoon

Jäätumiskindel betoon on talvine eribetoon, mida kasutatakse konstruktsioonides, kus on oht värske betoonisegu külmumisele enne külmumistugevuse (5 MPa) saavutamist. Jäätumiskindel lisand vähendab tardumisaegu, parandab varast betooni tugevust ja vähendab külma toimet värskele betoonisegule, mitte lubades betooni struktuuri lõhkuvate jääkristallide teket betoonis. Jäätumiskindla betooni kivistumiskiirus miinustemperatuuridel on väga aeglane, normaalse kivistumiskiiruse tagamiseks ja jätkumiseks on vaja, et betooni temperatuur oleks vähemalt +10 ˚C. Jäätumiskindla betoonisegu kasutamine on seega õigustatud juhul, kui kivinemise kiirus ei ole ehitajale määrav ning konstruktsiooni täiendav kaitsmine külmumise eest pole tehniliselt võimalik.

Temperatuur on põhifaktor (ka jäätumiskindlate betoonide puhul), millest sõltub betooni kivistumiskiirus. Selle eribetooni tüüpkasutuskohad on montaažitööd (paneelivuugid), betoonplokkide täitmine ja teised mittesoojendatavad mittemassiivsed konstruktsioonid.

Jäätumisvastaste lisandite keskmised doseeringud -15 ˚C juures on ca 6-8 % tsemendi massist. Tuleb meeles pidada, et jäätumiskindel betoon ei taga betooni kivistumist miinustemperatuuridel, vaid väldib värskes betoonis külmakahjustuste tekkimist enne külmumistugevuse saavutamist.

Vastutusrikaste kandvate konstruktsioonide kivistumise tagamisel ei tohi lootma jääda ainult jäätumiskindlale betoonile, vaid tuleb tagada ka konstruktsiooni-elemendi piisav kivistumistemperatuur. Teiste sõnadega, vastutusrikaste kande-konstruktsioonide puhul võib jäätumisvastane lisand olla täiendavaks abivahendiks, aga mitte põhivahendiks kivistumise tagamisel. Näiteks, kui on oht, et betooni hooldamisel küte kaob, siis tagab jäätumisvastane lisand selle, et ei teki külmakahjustusi. Hiljem kütte taastumisel või kivistumiskeskkonna temperatuuri tõusmisel üle 0 ˚C kivistumine jätkub ilma külmakahjustustest tingitud tugevuskadudeta.

Kiirkivinev betoon

Kiirkivinev betoon on tänu betoonisegu spetsiaalsele koostisele ja/või tänu tardumist kiirendava keemilise lisandi kasutamisele kiirema kivinemisega ja saavutab võrreldes tavabetooniga oma algtugevuse kiiremini.

Kiirkivinevat betooni kasutatakse selliste betoonkonstruktsioonide valuks, mille puhul on oluline lahtirakestamise kiirus ja betooni kõrgema algtugevuse saavutamise kiirus. Lisand kiirendab betooni kivinemist ja suurendab 3 – 4 päeval betooni algtugevuse saavutamist 10-20% võrra. Kiiremini kivineva betooni kasutamine annab ehitajale eelise ka siis, kui betoonivalu toimub talvel ja algtugevuse saavutamine on aeglane. Kiirendajaga betoon ei ole jäätumiskindel s.t. kivineva betooni temperatuur peab olema > +5°C.

Kiirkivineva betooni minimaalne survetugevusklass on C20/25, keskkonnaklassidel on võimalikud variatsioonid, v.a. keskkonnaklassid XA2 ja XA3. Kiirkivineva betooni konsistentsiklass on S2 või S3.

Betooni kivinemiskiiruse täiendavaks tõstmiseks betoonkonstruktsioonis on võimalik ära kasutada betooni kivinemisprotsessis eralduvat soojust. Selleks on vaja valatud betoonkonstruktsioon isoleerida või tihedalt kinni katta, et vältida konstruktsiooni kiiret mahajahtumist tuule ja väliskeskkonna temperatuuri mõjul.

Aeglustiga betoon

Aeglustiga betoonisegu puhul kasutatakse tardumist aeglustavat keemilist lisandit, mis aitab betooni tardumisaja algust edasi lükata. Betoonisegu kasutusaega on võimalik pikendada mõnelt tunnilt isegi kuni 10 tunnini.

Kui on ette teada betoonisegu aeglane vastuvõtt, või transport pikema vahemaa taha, siis tuleb kasutada aeglustiga betooni. Aeglustajaga betoonisegu tardumise algus võib muutuda äkki, kuna lisandi mõju on otseselt seotud betoonisegu temperatuuriga.
Aeglustiga betoonisegu kasutamine on asjakohane suveperioodil, kui kõrgete välistemperatuuride juures on ka betoonisegu temperatuur kõrge, ning segu tardumiseaeg lühem kui tavaliselt.

Tardumise aeglustajat ei soovitata kasutada lihvitavates põrandabetoonides ning talvistes tingimustes, sest pikendatud tardumisajaga betoonid on tundlikud plastsete mahukahanemise pragude tekkele. Selle vältimiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada betoonisegu järelvibreerimist.
• Aeglustiga betoonisegu on võimalik toota kõigi erinevate tugevus- ja keskkonnaklassidele ja täitematerjali terasuurustele vastavana.

Muldniiske betoon

Muldniiske betoon ehk äärekivibetoon on mõeldud tänavate, teede ja promenaadide äärekivide fikseerimiseks enne asfaltkatte paigaldamist või sillutuskivi stabiliseeritud aluse rajamiseks. Muldkuiva betooni on võimalik transportida ka kallur või madelauto tüüpi veokitega.

Muldniiske betooni survetugevusklassid on tagatud sellisel juhul, kui segu on paigaldamise käigus korrektselt tihendatud. Jämetäitematerjali maksimaalne terasuurus on vastavavalt vajadustele 8…16 mm. Muldniiske betoonisegu töödeldavusklass on S1 (koonuse vajum 10…40 mm). Transpordil tuleb arvestada, et muldniiske betooni mahukaal 1m³ korral on ca 2,3 tonni.

Mört ehk liivbetoon

Mört ehk liivbetoon on betoonisegu, millel jämetäitematerjal puudub ja peentäitematerjalina kasutatakse liiva, mille maksimaalne tera suurus on kuni 5 mm. Liivbetooni survetugevusklassid jäävad vahemikku C8/10 … C 20/25. Liivbetooni enimkasutatav konsistentsiklass ehk töödeldavus on S2.