Betooni klassid

Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C). Peale survetugevusklasside iseloomustavad betooni omadusi veel keskkonnaklassid, konsistentsi e. töödeldavuse klassid ja vesitsementtegur.

Betooni survetugevusklassid

Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Survetugevusklassi tähise „C” korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis kasutatakse enamasti betooni survetugevust, mis on määratud kuubikuliste katsekehade katsetamise teel (150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse alusel).

Tavabetooni survetugevusklassid

Survetugevusklass (tähis C)	Kuupide min. normtugevus (N/mm²)
C 8/10	10
C 12/15	15
C 16/20	20
C 20/25	25
C 25/30	30
C 30/37	37
C 32/40	40
C 35/45	45
C 40/50	50

Betooni keskkonnaklassid

Keskkonnaklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas olevast keskkonnast. Keskkonnaklassi valik võib olla kombineeritud betooni kasutamiskohas kehtivate eritingimustega või kaitsemeetmete rakendamisega (korrosioonikindlad metallid, kaitsevõõbad). Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu erinevat keskkonna tegurit. Sellisel juhul kasutatakse betooni keskkonnaklasside kombinatsiooni.

Keskkonnaklasside pdf tabeli allalaadimiseks kliki siia. Lae alla

Keskkonnaklasside seletused

Klassi tähis	Keskkonna kirjeldus	Näited keskkonnaklasside rakendamise kohta
1 Korrosiooni- või muu oht puudub
X0	Kui betoon ei sisalda sarrust ega tariraudu: kõik tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulumine või keemilised mõjurid. Kui betoon sisaldab sarrust või tariraudu: väga kuiv	Betoon väga kuiva õhuga siseruumides
2 Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega, siis liigitatakse keskkonnatingimusi järgnevalt:
XC1	Kuiv või püsivalt märg	Betoon madala õhuniiskusega siseruumides. Pidevalt vee all olev betoon
XC2	Märg, harva kuiv	Kaua veega kontaktis olevad betoonpinnad. Paljud vundamendid
XC3	Mõõdukalt niiske	Betoon mõõduka või kõrge õhuniiskusega siseruumides. Välisõhus olev vihma eest kaitstud betoon
XC4	Vaheldumisi märg ja kuiv	Veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2
3 Kloriidist (välja arvatud merevee kloriidid) põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevastaseid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest, on keskkonnaklassid järgmised:
XD1	Mõõdukalt niiske	Betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad
XD2	Märg, harva kuiv	Ujumisbasseinid. Betoon, mis on kokkupuutes kloriide sisaldava tootmisveega
XD3	Vaheldumisi märg ja kuiv	Konstruktsiooni osad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad. Sillutised, autoparklate paneelid
4 Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga, on keskkonnaklassid järgmised:
XS1	Sooli sisaldav õhk, kuid mitte otsene kontakt mereveega	Kaldal või selle lähedal asuvad konstruktsioonid
XS2	Vee all	Mereehitiste osad
XS3	Loodete-, piisk- ja uduveevööndid	Mereehitiste osad
5 Külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega
Kui märjale betoonile mõjub nimetamisväärsel arvul külmumis/sulamistsükleid, on keskkonnaklassid järgmised:
XF1	Mõõdukalt veega küllastunud, ilma jäitevastase aineta	Vihma ja külma eest kaitsmata püstsed betoonpinnad
XF2	Mõõdukalt veega küllastunud, jäitevastase ainega	Teekonstruktsioonide püstsed betoonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udupiiskade eest kaitsmata
XF3	Tugevasti veega küllastunud, ilma jäitevastase aineta	Vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad
XF4	Tugevasti veega küllastunud, jäitevastase ainega või mereveega	Jäitevastaste ainete mõjule avatud tee- ja sillakatted. Betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaseid aineid sisaldavatele pritsmetele ja külma mõjule. Pritsmete tsoonis asuvad külma mõjule avatud mererajatised
6 Keemilised mõjurid
Kui betoonile toimivad tabelis 2 esitatud looduslikus pinnases ja pinnasevees esinevad keemilised mõjurid, siis vastavad keskkonnaklassid allpool toodutele:
XA1	Madala keemilise agressiivsusega keskkond	Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2
XA2	Mõõduka keemilise agressiivsusega keskkond	Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2
XA3	Kõrge keemilise agressiivsusega keskkond	Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2

NB! Põrandate viimistlemisel liialt tihedaks (nn masinhõõruti teraslabadega hõõrumine) või puistematerjaliga pindamisel (nn pinnakõvendid) võib XF keskkonnaklassi ja KK külmakindluse klassiga betoonidel esineda õhukese pinnakihi (0,5-6mm) lahtikoorumist. Soovituslik on selliste viimistlusmeetodite puhul betoonisegu maksimaalne õhusisaldus 3%, mille juures aga betoonitootja ei saa garanteerida nõutavat külmakindluse klassi.

Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus

Betoonisegu konsistentsi mõõdetakse koonuse vajumiga ja tähistatakse vajumiklassidega S1 kuni S5. Betoonisegu konsistentsi tuleb määrata betoonisegu kasutamise ajal. Betoonisegu konsistentsi määratakse standardkoonuse järgi ja mõõdetakse millimeetrites.

Klass	S1	S2	S3	S4	S5
Koonuse vajum mm	10 kuni 40 mm	50 kuni 90 mm	100 kuni 150 mm	160 kuni 210 mm	220 mm

Vesitsementtegur

Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 … 0,45.