Betoonimeister

Betoonimeistri kodukoha korvpalliväljakute rajamise toetusprojekt

VÄLJAKUTA POLE KOSSU 2024

Taaskord on kogukondadel võimalus taotleda 3×3 korvpalli mänguväljaku rajamise toetust. Konkursi tulemusel rajab Betoonimeister kolm uut kvaliteetset 3×3 korvpalli betoonist väljakut üle Eesti.

 

Korvpall on Eestis üks armastatumaid spordialasid ning meil on üle tuhande korvpalliväljaku, kuid kahjuks on nende seisukord väga erinev ning paljud neist on väga halvas seisus.

3×3 korvpalli populaarsus on olümpiakavva jõudmise järel selgelt tõusuteel ja ka Eesti rahvuskoondised on viimastel aastatel saavutanud tiitlivõistlustel häid tulemusi.

“3×3 korvpalli formaat sobib nii harrastajatele kui ka profimängijatele, kuid on eelkõige kasulik just meie järelkasvule, sest antud spordiala nõuab väljakul kiireid otsuseid ja on ka füüsilise ettevalmistuse osas ülimalt nõudlik. Äärmiselt tänuväärne, et Betoonimeister juba teist aastat järjepanu on võtnud korvpalliväljakute rajamise oma südameasjaks, kuna korralike platside lisandumine kindlasti motiveerib järgnevat põlvkonda enam sporti tegema ja loodetavasti sirguvad tänastest noortest juba tulevased koondislased.” Siim Raudla, Eesti Korvpalliliidu 3×3 peatreener ja konkursi komisjoni liige.

Betoonimeister soovib toetada kodukoha hoovisporti ja parandada korvpalli mängimise tingimusi eriti just Eestimaa väiksemates paikades. Eelmisel aastal Eestisse viie uue korvpalliväljaku rajamisega lõppenud pilootprojekt saab jätku ja tänavuse konkursi tulemusel rajab ettevõte veel 3 uut kvaliteetset 3×3 korvpalli betoonist väljakut üle Eesti.

Eesti suurim kaubabetooni tootja Betoonimeister on pikaaegne korvpalli toetaja. Täna on meil 6 tehast üle Eesti ja betoonisegusid on võimalik transportida pea kõikjale.

Kui oled unistanud sellest, et sinu kodu lähedal oleks korralik betoonist 3×3 korvpalliväljak, siis nüüd on aeg midagi ette võtta! Võta osa Betoonimeistri kodukoha korvpalliväljaku rajamise projektist VÄLJAKUTA POLE KOSSU 2024!

Esita oma avaldus 15.märtsist – 15.aprillini!

Konkursi võitjale tarnib ja paigaldab Betoonimeister 3×3 väljaku jaoks vajaliku betoonkatte ettevalmistatud aluspõhjale.

Konkursil osaleja kinnitab, et:
– väljaku renoveerimiseks on olemas maaomaniku nõusolek;
– väljakule on tagatud avalik ligipääs;
– enne betoonkatte rajamist korrastatakse või rajatakse omal jõul ja kulul väljaku aluspõhi;
– pärast betoonkatte valmimist tagab väljaku valdaja väljaku märgistamise ja 3×3 mänguks vajaliku varustuse ning annab selle valmimisest teada aadressil: press@betoonimeister.ee;
– väljakut ümbritseva haljastuse ja edasise hoolduse eest vastutab väljaku omanik.

Konkursiga seotud küsimustega võta palun ühendust Marta Liisa Suitsleppaga mailiaadressil marta@betoonimeister.ee või telefoninumbril 50 89 463.

Liikumisaastal 2023 rajas Betoonimeister konkursi tulemusel viis uut kvaliteetset betoonist kodukoha korvpalliväljakut: Tuhalaane Mulgimaal, Saku Harjumaal, Rõuge Võrumaal ja Sooru Valgamaal ja Vinni Lääne-Virumaal.

Konkursile laekus kokku 37 taotlust 13 maakonnast 33 erinevast asukohast üle Eesti, Tallinnast Võruni ja saartelt Ida-Virumaani.

Suur aitäh kõigile 2023 osalejatele! Oli rõõm näha nii palju ettevõtlikke omavalitsusi ja kogukondi, kes oma kodukoha korvpallimängu tingimuste parandamiseks initsiatiivi võtsid!

Loe lähemalt ERRi spordiuudistest

5 sammu uue korvpalliväljaku rajamiseks

Korvpalliväljaku rajamine pole raketiteadus, kuid päris asjatundmatult asjaga pihta hakata ei maksa. Siin on viis sammu, mida tasuks järgida, kui on soov hoovinurka või külaplatsile kossuplats püsti panna.

1. Vali sobiv asukoht
Esmalt tuleb leida sobiv asukoht korvpalliväljaku rajamiseks, sealjuures tuleb muidugi arvestada väljaku mõõtudega. Tänavakorvpalliplatsi standardsuurus on 15x11meetrit, kuid kui on soov rajada harjutusnurk omaenda hoovi, võib plats olla ka muude mõõtudega. Oluline on leida piisav maa-ala ja sealjuures veenduda, et asukoht oleks ohutu - pall võib lennata mõnikord ka väljakust kaugemale ja parem, kui kohe palliplatsi kõrval ei oleks naabri aken või lillepeenar. Võimalusel tasuks vältida territooriumi kõige madalamat nurka, kuhu hakkab kogunema vihmavesi ja sellega koos muu sodi, pigem valida kõrgem koht. Kui kavandatav väljak ei tule oma hoovi, vaid plaanis on rajada näiteks küla- või kogukonna palliplats, peab mõistagi veenduma, et maaomanik rajatisega nõus on, olgu selleks eraisik, omavalitsus või riik. Vajadusel tuleb load kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
2. Valmista ette aluspõhi
Esmalt tuleks selgeks teha, milline on plaanitava väljakukoha pinnas, sellest sõltub, kui palju on vaja kaevata ja tagasi täita. Kui on tavaline mulla- või mulla-savikiht, siis tasub kaevata nii umbes poole meetri sügavuselt, et saaks peale teha korraliku ja kindla aluse. Kaevamisel peaks eemaldama kõik takistused nagu kivid, juured ja umbrohi. Kuid Eestis on kohti, kus juba 20 cm sügavuselt tuleb paas vastu, seda pole mõtet raiuma hakata. Paas pole palliplatsi seisukohalt halb variant, sest stabiilne pinnas on maa sees olemas. Aluspõhja ettevalmistustööga saab selgeks, kui palju ja millist täitematerjali on vaja kasutada. Ja kas üldse on vaja, sest kui uus plats rajatakse näiteks vana asfaltväljaku peale, siis seal on alus juba olemas, vaja on vana asfalt eemaldada, plats loodida, vajadusel killustikku juurde lisada ja uus betoonkiht peale panna.
3. Täida ja tihenda aluspõhi
Pärast ettevalmistustööde lõpetamist täida aluspõhi sobiva materjaliga. Näiteks kui aluspõhjaks on kaevatud umbes pool meetrit pinnast välja, siis võib järgneda umbes 20 cm dreenivat liivakihti ja selle peal 15 cm kandvat killustikkukihti. Mõlemad kihid peab korralikult tihendama, siis ei jää betoonplaat kuskilt kohast alt tühjaks ja ei teki hilisemat vajumist. Aluskihid on vajalikud, et vältida külmakerkeid ja võimaldada vee imbumist maasse. Kui vesi koguneb betoonplaadi alla, siis talvel saab veest jää, mis hakkab platsi tõstma. Väljak muutub ebatasaseks, ka võib betoonplaat praeguneda. Kui on eelmises punktis viidatud olukord, kus väljaku all on paekivi, siis piisab killustikupadjast ja betoonkattest.
4. Telli betoonitööd
Sobiv betoon peab olema ilmastikukindel, mis saab hakkama iga Eesti aastaajaga ning kannatab välja suvekuumuse ning talvepakase. Tellitud betooni võib ka ise maha laotada, kui tegu on väikese oma aeda rajatud mänguplatsiga. Samas päris algaja võiks siiski abiväge kutsuda. Betoon tuleb sirgeks saada, korralikult lihvida ja seda enne kui algab tardumine. Mida suurem plats, seda tõhusamalt peab peab töötama. Päris suure väljaku puhul, on vaja 2-3 liikmelist meeskonda, kel tööjaotus hästi paigas ja kõigil töövõtted hästi selged. Peab teadma, kuidas paigaldada, kuidas ja millal lihvida, millal teha järelhooldust, et betoon ei kuivaks välja. Päris elu esimeseks betoonitöö käeharjutuseks mänguplatsi rajamist ette võtta ei soovitaks.
5. Jooni väljak ja paigalda korvirõngas
Väljaku joonimist võiks oodata vähemalt kuu aega ja kui värvida suuremaid pindasid, siis lausa paar kuud oodata, et betoonplaadist saaks vesi välja aurustuda. Soovitusi ja juhiseid selleks saab valitud toote tarnijalt või tootjalt. Viimasel etapi puhul loeb taas see, kui suur on väljak, kas tegu on koduse sopsuharjutamise nurgakesega või hakkavad väljakul toimuma ka meeskondlikud treeningud ja võistlused - siis tuleks väljak joonida vastavalt korvpalli mängureeglitele. Kasuta vastupidavat värvimaterjali ja korrektseid mõõtmeid, et märgistused oleksid selged ja täpsed. Lisaks sellele paigalda korvirõngas vastavalt standarditele, veendudes, et see oleks korralikult kinnitatud ja ohutu kasutamiseks. Oma tarbeks rajatud platsi võib kujundada, kuidas aga soovi on, näiteks märkida sobivasse kaugusesse vabaviskejoon. Ka korvi puhul pole vaja siis arvestada standardkõrgust, vaid arvestada rohkem mängijatega, kelleks on sageli lapsed. Siis on parim variant reguleeritav korvilaud, mida saab mängijate kasvamisel kõrgemale kergitada.

Korvpalliliidu põhjaliku juhendmaterjali korvpalliväljakute rajamise tingimustega leiad siit.

VAATA LÄHEMALT