Kevadel saab alguse uus ehitushooaeg ja Betoonimeistri kvaliteedijuht Lauri Labe kinnitab, et pikema päevaga kaasneb ka tellimuste kasv. “Kevadel hakkavad tellima need, kes on saanud seni ehitust edasi lükata. Talvel on betoonitööd kallimad – peame betooni valmistamisel kasutama lisaenergiat, et soojendada vett ning materjale. Ehitajal omakorda tuleb paigalduse käigus valatud konstruktsioone külmakahjustuste tekkimise eest katmise ja kütmisega kaitsta. Nii et võimalusel oodatakse soojemat aega, mil riske vähem,” kinnitab Labe, kelle sõnul on siinkohal rõhk just eratarbijatel, kes ehitavad iseendale. “Suurtel projektidel on oma ajakava ja seal tuleb tähtaegadest kinni hoida iga ilmaga.”
Halvim kooslus on päike ja tuul
Betoonimeistri kvaliteedijuht juhib tähelepanu, et ka kevadel ei maksa ehituse alustamisega kiirustada. “Meil on olnud juba mitmeid sooja päikesega päevi ja lumikate on hakanud sulama. Sellegipoolest on praegune ilm veel petlik, sest öösiti võib tulla korralik miinus.” Labe sõnul on muutlik ilm betoonitööde juures parajaks proovikiviks, sest ehitaja võib sooja saabudes muutuda hooletumaks. “Kui sügise poole külm pigem andestab, sest maapind on niipalju soe, et annab seda edasi valatud betoonile, siis praegu on vastupidi – maapind on külm ja sellele lisandub omakorda öine külm. Kui betoon ei ole veel saavutanud oma vajalikku survetugevust, mis on vähemalt 5 megapaskalit, siis lõhub vee jäätumine betooni struktuuri. Pinnakiht hakkab kooruma, tulemus on kole ja seda nii väljanägemiselt kui ka konstruktiivselt,” kirjeldab Lauri Labe külma mõju. Seetõttu ei saa betoonitöö juurde käivatest talvistest võtetest veel loobuda, kuigi mõni päev võib tunduda juba väga soe ja kevadine.
Ka järelhoolduses tuleb kevade eripäraga arvestada. “Kevadpäike on intensiivne, mis tähendab, et pilvitul päeval kuivab betooni pealmine kiht kiiresti ära. Eriti kui sealjuures puhub ka tuul,” paneb Labe kokku kaks mõjutajat. Tavapäraselt kasutatakse betoonpinna niisutamiseks veega kastmist, kuid öökülma võimalusega varakevadel pole see parim lahendus. “Kui kütmisvõimalus puudub, siis on kastmise asemel mõistlikum kasutada järelhoolduskeemiat,” soovitab Labe. Betooni pealiskihi kiiret kuivamist tuleb kindlasti vältida. Lauri Labe selgitab, et kui kui vaba vesi valatud betoonplaadilt väga kiiresti ära aurab, pind tardub ja pole enam plastne. “Kui tekivad temperatuurierinevused ja järelvajumised, siis see tõmbab pinna praguliseks. Armatuuri peale valatud betooni puhul joonistub armatuuri koht praona välja,” toob ta näite.
Pausile pandud ehitust vajab ülevaatust
Kevadine pluss- ja miinuskraadi vaheldumine võib mõjutada ka juba varem valatud betooni. Seda juhul, kui tegu on siseruumi mõeldud vundamendiplaadiga, mis jääb mingil põhjusel talviste ilmade meelevalda. “Näiteks läks ehitus talveks pausile ja majakarp jäi avatuks nii, et valatud pinnad olid lageda taeva all. Kui lumi sulab, tungib vesi pooridesse ja kui järgneb külm, siis külmub ka niiskus betoonis ja hakkab betoonpinda lõhkuma. Sellisteks tsükliteks pole siseruumi jaoks projekteeritud betoon mõeldud,” tõdeb kvaliteedijuht. Ta soovitab lahtise lume ja vee betoonplaatidelt maha lükata, et temperatuurikõikumine ei hakkaks pinda mõjutama. Juba toimunud kahjust annab taas märku kooruma hakanud pind. Sedasorti äpardust ei tule Lauri Labe kogemusel ette sugugi tihti, aga mõned korrad on juhtunud.
Kokkuvõtteks ütleb Betoonimeistri kvaliteedijuht, et ehitada võib aasta ringi, aga jutt tujukatest kevadilmadest on ka betoonitööde juures omal kohal. “Kes peab just praegu tegema, siis talvistest võtetest veel loobuda ei saa. Eraisikust hobiehitajal on aga mõistlik abihoone, väliköögi või aiapostide püstitamisega veel oodata, ehkki õhus on kevadet iga päevaga üha enam ja inimesed kibelevad õue tegutsema. Kui kord külmakraadide aeg möödas, on tunduvalt lihtsam ja ka odavam ehitama hakata.”
